Gripivaktsiin on kohal
2024. aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav
- kõigile üle 60-aastastele
- kuni 7-aastastele lastele k.a.
- rasedad
Kohapeal saab maksta ainult sularahas!
Aeg tuleb ette broneerida telefonil: 48 22 232
UUDIS!
Meie majas töötab nüüdsest hoolduskoordinaator,
Kristi Jürgenson.
Hoolduskoordinaator aitab korraldada Märjamaa valla ja Kohila valla elanikele vajalikke
tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.
Toetab
abivajaja lähedasi vajaliku info leidmisel ning abi
korraldamisel.
On toeks perearstidele sotsiaalvaldkonna
küsimuste lahendamisel.
Kontakt: 54 005 894
e-post: kristi.jurgenson@perearstid.ee
https://digiregistratuur.ee/login
Sellel lehel tuleb valida COVID teenuste valdkond vaktsineerimine
ja teenus pzizer ning Rapla maakond ja siis avanevad
meie avalikud vaktsineerimis ajad.
Ka meie telefonikeskus hakkab alates 01.03.2022 käsitlema patsientide pöördumisi valikuliselt üle eelvisiidi . Loodame, et meie uus töökorraldus on kokkuvõttes Teile mugavam ja tagab kiirema ligipääsu ja kvaliteetsema abi.
Eelvisiit on Eesti Haigekassa 2022 aasta pilootprojekt, omasarnaste seas ainus , mis ühildub perearsti töölauaga. Meie proovime programmi kohandada endale käepärasemaks koos tarkvaraarendajagaEelvisiit“ keskendub sellele, et inimesel oleks võimalik kiiremini oma tervisemurele lahendus saada. Projekti kliiniline juht dr Madis Tiik sõnas, et „Eelvisiit“ lahendab ennekõike kaks suurt probleemi: esiteks ei ole perearstil praegu enne vastuvõttu patsiendi mure kohta piisavalt infot, mistõttu kulub kabinetis mure välja selgitamisele enam aega kui sellele lahenduse leidmisele. Teiseks aitab lahendus juba esmatasandil tiražeerida ehk leida patsiendile erinevatest abisaamise viisidest just tema jaoks sobivaim.
„Eelvisiidi“ lahendus kogub enne visiiti patsiendi mure kohta digitaalselt ja struktureeritult andmeid. Patsient saab ööpäevaringselt rakenduse kaudu oma mure kirja panna. Programm on õpetatud ära tundma olukorrad, kus patsiendil soovitatakse kohe pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi. Samuti tunneb programm ära juhud, kus piisab patsiendile info- ja eneseabi juhiste andmisest. Muudes olukordades jõuavad andmed perearstikeskuse töölauale, kus selleks spetsialiseerunud terviseanalüütik otsustab, kui kõrge prioriteetsusega patsiendi mure on ning suunab selle edasi kas perearsti vastuvõtule kaugteel, kabinetis või võtab patsiendi vastu hoopis pereõde. Suur osa küsimusi saab vastatud ka patsiendiga kaugsuhtluse teel.
Haigekassa eestvedamisel on kaugteenuseid arendatud 2020. aasta algusest ja need on kasutajate poolt hästi omaks võetud. Haigekassa regulaarne tagasiside küsitlus näitab, et üle 90% patsientidest on kaugteenuse kogemusega rahul. Eelmisel sügisel perearstide ja -õdede seas tehtud küsitluse järgi leidis 56% vastanutest, et üle poole vastuvõttudest saaks teostada kaugteel (e-kirja, videokonsultatsiooni või telefoni vahendusel).
2021. aasta alguses viis haigekassa koostöös Eesti Perearstide Seltsiga läbi esmatasandi kaugteenuste eelanalüüsi, mille eesmärk oli kaardistada perearstide tänaseid kogemusi kaugteenustega, olemasolevaid lahendusi ja võimalikke arengusuundi tulevikuks. Analüüsist selgus, et kaugteenustel on suur potentsiaal muuta inimesele perearstikeskusega kontakti saamine lihtsamaks, patsientide ning perearstide vaheline suhtlemine mugavamaks, toetada meeskonnatööd perearstikeskuse töötajate vahel ning suunata patsienti võtma suuremat vastutust oma tervise eest. Selgus, et perearstisüsteem vajab triaažilahendusi, mis aitaks perearstil ja -õel otsustada, millist abi ja kui kiiresti inimene vajab, samuti annaks inimesele teadmisi oma seisundi parandamiseks.
Haigekassa toetab „Eelvisiidi“ projekti 244 435 euroga. Rahastuse sai projekt 2021 aasta maikuus Pilooteerimine käivitus 2022. aasta jaanuarist. Projekti rakendamisetapp kestab üks aasta.
Rohkem infot kaugteenuste näidisprojektide kohta: https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/kaugteenuste-naidisprojektid
Eelmisel aastal sõlmiti koostöös Eesti Perearstide Seltsiga kokkulepe Perearsti nõuandetelefoniga:
Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte nädalavahetuseti ning riigipühadel ajavahemikus 08:00–22:00.
Nõuandetelefon ei väljastata rahustite, uinutite ja psühhotroopsete ravimite ja antibiootikumide retsepte v.a. ägeda tsüstiidi raviks esmavaliku antibiootikum EPS/EIS haiglaväliste infektsioonide ravijuhise alusel.
· Kui perearsti nõuandetelefoni meedik otsustab patsiendi COVID-testimise vajalikkuse, vormistab ta selleks saatekirja. Saatekirju väljastatakse E–P 08:00–22:00.
· Nõuandetelefon võib patsiendi vajadusel EMOsse suunata, dokumenteerides soovituse ka epikriisi.
· Riiklikel pühadel ja nädalavahetusel, ajavahemikul 08:00-22.00, saab graafiku alusel töötavatel inimestel haigestumise korral isikustatud konsultatsiooni kõne vastu võtnud arst teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esimesel võimalusel ühendust võtma oma perearstikeskusega, et töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda.
Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks ning avamiseks teeb inimese perearst.
Vaktsineerimise korraldusest:
Vaktsineerime praegu Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty. Järgmisel nädalal saabub järjekordne Moderna tarne Perearsti või -õega saab arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.
COVID-19 vastu on võimalik vaktsineerida ka kõigis eelregistreerimata vaktsineerimispunktides, mille leiab veebilehelt https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/. Nõu vaktsineerimise kohta saab lisaks küsida perearsti nõuandeliinil 1220, infot vaktsineerimise kohta ja vaktsineerimisaega saab broneerida riigiinfo telefonil 1247.
Alates tänasest võtavad Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktid vastu avaldusi EL COVID tõendite loomiseks eestlastele ja Eesti isikukoodi omavatele välismaalastele, kellel ei ole võimalik neid endale ise patsiendiportaalis (digilugu.ee) luua.
Kui seni väljastas inimesele vajadusel tõendi Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) Tallinnas, siis nüüd tekib inimestele see võimalus üle Eesti erinevates Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktides.
Lisaks Tallinnale hakkava EL COVID tõendeid vaktsineerimise, negatiivse testi või läbipõdemise kohta väljastama ka Tartu, Pärnu, Rakvere, Rapla, Türi, Valga, Viljandi, Võru, Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kuressaare, Kärdla, Narva, Paide, Põlva, Rakvere, Rapla, Türi, Valga, Viljandi ja Võru Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktid. Täpsed aadressid ja vastuvõtuajad leiab aadressilt:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/kontaktid/sotsiaalkindlustusameti-klienditeenindused
Kõik tõendi soovijad saavad juba eelnevalt täita avalduse ja selle välja printida. Avaldus tuleb viia sobivasse Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunkti ning seejärel saadetakse EL COVID tõend kolme tööpäeva jooksul inimese e-posti aadressile. Kuigi vaktsineerimistõendi saab luua ka juba peale üht vaktsineerimist, siis selleks, et osaleda Eestis erinevatel üritustel, peab vaktsineerimiskuur olema lõpetatud. Teenus on kõigile tasuta.
COVID-19 Vaccine AstraZeneca ohutusalase teabe värskendus
Seoses hiljutise murega trombootiliste sündmuste suhtes soovib AstraZeneca pakkuda kindlustunnet oma COVID-19 vaktsiini ohutuse kohta, tuginedes selgetele teaduslikele tõenditele. Ohutus on ülimalt tähtis ning AstraZeneca jälgib vaktsiini ohutust pidevalt.
Euroopa Liidus (EL) ja Ühendkuningriigis COVID-19 Vaccine AstraZenecaga vaktsineeritud enam kui 17 miljoni inimese ohutusandmete hoolikas läbivaatamine ei ole näidanud tõendeid kopsuemboolia, süvaveenide tromboosi (DVT) või trombotsütopeenia riski suurenemisest mistahes vanuserühmas, soos, partiis või konkreetses riigis.
8. märtsi seisuga on kogu ELis ja Ühendkuningriigis AstraZeneca vaktsiini saanud inimeste seas registreeritud 15 süvaveenitromboosi ja 22 kopsuarteri trombemboolia juhtumit. See on palju väiksem kui eeldatavalt sellise suurusega üldpopulatsioonis loomulikuna esineks ning on sarnane ka teiste litsentseeritud COVID-19 vaktsiinidega. Igakuine ohutusaruanne avalikustatakse järgmisel nädalal Euroopa Ravimiameti kodulehel, mis on vastavuses COVID-19 erakordsete läbipaistvusmeetmetega (https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory/overview/public-health-threats/coronavirus-disease-covid-19/treatments-vaccines/transparency-exceptional-measures-covid-19-medicines).
Veelgi enam, kuigi tromboosijuhtude arv oli kliinilistes uuringutes väike, esines neid vaktsineeritud rühmas vähem. Samuti ei ole esinenud tõendeid suurenenud verejooksu kohta üle 60 000 kliinilises uuringus osalejal.
Meditsiiniülem Ann Taylor ütles: „Nüüdseks on meie vaktsiini saanud ligikaudu 17 miljonit inimest ELis ja Ühendkuningriigis ning selles grupis teatatud tromboosijuhtumite arv on väiksem kui sajad juhtumid, mida võiks oodata kogu elanikkonna seas. Pandeemia olemus on pannud üksikjuhud suurema tähelepanu alla ja me läheme vaktsiinisündmustest teatamisel kaugemale litsentseeritud ravimite ohutuse jälgimise standardtavadest, et tagada avalik turvalisus.”
Kvaliteedi osas ei ole leitud ühtegi probleemi, mis oleks seotud ühegi meie vaktsiini partiiga, mida kasutatakse kogu Euroopas või mujal maailmas. Täiendavaid katseid oleme läbi viinud ise ja seda on teinud ka sõltumatud Euroopa tervishoiuasutused ning ükski neist kordustestidest ei ole näidanud põhjust muretsemiseks. Vaktsiini tootmise ajal teostavad AstraZeneca, tema partnerid ja enam kui 20 sõltumatut katselaborit rohkem kui 60 kvaliteeditesti. Kõik testid peavad vastama rangetele kvaliteedikontrolli kriteeriumitele ning need andmed esitatakse iga riigi või piirkonna reguleerivatele asutustele sõltumatuks läbivaatamiseks enne partii riiki lubamist.
Avalikkuse ohutus on alati esmatähtis. Ettevõte järgib seda aspekti väga hoolikalt, kuid praegused olemasolevad tõendid ei kinnita, et vaktsiin kahjustaks ohutust. Pandeemia ületamiseks on oluline, et inimesed saaksid vaktsineeritud, kui neid seda tegema kutsutakse.
Kes ei tohi kanda maski?
Sellest nädalast on maski kandmine kohustuslik kõikjal avalikes siseruumides, sealhulgas ka ühissõidukis. Maski kandmine avalikes siseruumides on kohustuslik kogu Eestis.
Üha enam koguneb tõendeid selle kohta, et kui suur osa elanikkonnast kannab maske avalikes siseruumides, on võimalik pidurdada ülemiste hingamisteede viirushaiguste levikut. Kasu on nii mitmekordselt kasutatavatest mitmekihilisest kangasmaskidest kui ka ühekordseks kasutamiseks mõeldud meditsiinilistest või nn kirurgilistest maskidest.
Maski kasutamine on KEELATUD
alla kaheaastastel lastel;
inimestel, kellel langeb tavaõhku hingates vere hapnikutase alla normaalse taseme (tavaliselt on need raskete kopsu- ja südamehaigustega patsiendid, kes vajavad kodust hapnikravi);
inimestel, kes erinevatel põhjustel ei ole võimelised oma maski ise eemaldama (näiteks halvatusega, voodihaiged, teadvuseta, sügava psüühikahäirega inimesed).
Olukorrad, kus maski kandmise kohustusele võib teha erandi:
maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed;
maski võib eemaldada rääkides kuulmispuudega inimestega, kel suu nägemine on vajalik kõne mõistmiseks (selles olukorras võiks vestluskaaslase kaitsmiseks kasutada läbipaistvat visiiri);
kui isiku tuvastamiseks palutakse mask eemaldada;
kui on tõsine oht inimese elule või tervisele.
Raviga hästi kontrollitud kroonilised haigused, sealhulgas kroonilised hingamisteede või südame-veresoonkonnahaigused ei ole põhjus, miks mitte maski kanda. Kerge ja mõõduka raskusega kroonilisi haigusi põdevad patsiendid on COVID-19 raskest kulust eriti ohustatud ja saavad maski kandmisest enim kasu. Seetõttu peaksid need grupid ja nende läheduses viibivad inimesed maske kandma.
Perearstid väljastavad tõendeid ainult juhtudel, kus maski kandmine on tervislikel põhjustel keelatud; alla kaheaastaste laste maskikandmise kohta tõendeid ei tehta.
Covid-19 levik kogu Eestis, Rapla maakonnas ja Märjamaalgi on tõusuteel, suurenenud on inimeste arv ,kes on ise haiged või on haigete lähikontaktsed . Üha enam esitavad meie patsiendid küsimusi testimise, haigus- , hooldus- ja karantiinilehtede , isolatsiooni ,lähikontaktide jm suhtes. Püüame selgitada.
• Testimisele perearsti saatekirjaga kuuluvad
1. kõik ülemiste hingamisteede haigustega patsiendid , kel vanust üle 10 aasta
2. lähikontaktsed, kellel tekivad mistahes ülemiste hingamisteede haiguse sümptomid
3. meie poolt plaanilisele statsionaarsele ravile suunatud .
• Testimisele Terviseameti poolt kuuluvad Covid-19 haigust põdeva inimese lähikontaktsed, kellel sümptomid puuduvad.
Lähikontaktsete kontaktsed testimisele ei kuulu!COVID-19 haiguse peiteperiood võib ulatuda 2-14 päevani, viirus on hingamisteedest leitav 1-2 päeva enne haigusnähtude teket. Liiga varakult tehtud test on negatiivne ja ei anna kuidagi märku sellest, et mõne päeva pärast inimene siiski haigestub. Kui ilma ühegi sümptomita inimene tahaks tavaellu naasta varem kui ette nähtud 14 isolatsioonipäeva täitumisel, on võimalik terviseameti kaudu koroonatest anda 10. kontaktijärgsel päeval - sel ajal on tõenäoline, et kui nakatumine on toimunud, on ka test positiivne ning leitakse need , kellel avaldub haigus ilma sümptomiteta. Kui inimesel pole raskust viibida isolatsioonis 14 päeva,sümptomeid ei ilmne, pole testimine vajalik - 14 päeva kestnud isolatsiooni järgselt võib naasta tavaelu juurde ja testima ei pea.
COVID-19 haigust põdev inimene / test SARS-COV-2 positiivne /- ka asümptoomne- on haige, kes peab püsima kodus. Haiguse ajaks väljastame patsiendile tavapärases korras haiguslehe . Elukohast võib lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või hädajuhtumi korral, kui ohus on inimese elu või tervis
Kui haigestunu /sh ka mistahes muud ülemiste hingamisteede haigust põdeja/ ei nõustu testimisega , peab ta isolatsioonis viibima kokku 14 päeva Patsient loetakse tervenenuks 14 haiguspäeval, kui alates 11. haiguspäevast pole esinenud palavikku vm. haigustunnuseid. Mistahes haigustunnuste esinemisel pikeneb kohustuslik isolatsiooniaeg automaatselt. Covid-19 haigega koos elavad-töötavad-õppivad- inimesed on lähikontaktsed, kes peavad kindlasti jääma kodusesse eneseisolatsiooni, et takistada haiguse levikut. Lähikontaktsete väljaselgitamise ja testimisele suunamisega tegeleb terviseamet. Lähikontaktsetele väljastame perearstikeskuse poolt vajadusel karantiinilehe. Lähikontaktsed, kellel puuduvad haigustunnused, võivad kodust lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajalike kaupade hankimiseks, samuti võib õues käia, kui hoitakse distantsi teiste inimestega. Inimene peab võtma kasutusele kõik meetmed, et viiruse võimalikku levikut tõkestada: kasutama näomaski, kasutama kindaid või desinfitseerima käsi, hoidma distantsi teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega kokkupuutumise võimalus kõige väiksem. Kui lähikontaktne haigestub, lõpetame karantiinilehe ning väljastame haigestumise päevast alates haiguslehe järglehena .
Laste puhul on palju suurem tõenäosus, et ülemiste hingamisteede viirushaiguse nähud on põhjustatud muude viiruste kui SARS-CoV-2 poolt. Lapse haigestumisest andke palun perearstikeskusele võimalikult kiiresti teada – aitame hinnata, kas oleks vajalik lapsele testimine korraldada. Alla 10- aastaseid teadaolevate lähikontaktideta lapsi suuname testima ainult lapsevanemate nõudmisel . 10-aastased ja vanemad lapsed saadame testile samadel põhimõtetel nagu täiskasvanud - ükskõik, millise ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni sümptomi tekkel, Haigusnähtudega laps peaks koju jääma hoolimata sellest, kas tal on COVID-19 või mõni muu nakkushaigus. Kui laps on väike ja vajab kodust jälgimist, väljastame hoolduslehe tavapärasel viisil.
Märjamaa Perearstikeskus OÜ töökorraldusest alates 09.11.2020
Seoses koroonaviiruse leviku hoogustumisega Eestis , sh ka Rapla maakonnas , oleme taaskord sunnitud piirama vaba ligipääsu meie teenustele. Alates 09.11.2020 on perearstikeskuse uks suletud etteregistreerimata patsientidele. Registreeruda saab telefonil 48-22-232, pereõde teostab triaaži ning lepib kokku vastuvõtuaja.
Ooteruumides kehtib 2+2 reegel, soovitame tulla vastuvõtule väga täpselt. Perearstikeskuse töötaja võtab Teid vastu ning juhatab vastuvõturuumi. Kui Te soovite tühistada oma vastuvõtuaja, palume seda teha telefonil 48-22-232. Plaaniliste analüüside tegemist jätkame endiselt hommikuti 8.00-10.00, kuid siingi kehtib piirang ooteruumis viibijate arvule.
Hommikupoolsed ajad on planeeritud plaaniliseks ja profülaktiliseks tööks ning esmastele ägedate infektsioonitunnusteta patsientidele. Jätkame laste ennetavate läbivaatustega , sh. ka vaktsineerimistega, lastekabinetis teisel korrusel . Täiskasvanute tervisekontrolli kutsume plaaniliselt krooniliste haigustega patsiente, vähi sõeluuringutega hõlmatuid, ka teostame läbivaatusi ja tervisetõendite väljastamist tööleasujatele, juhi- ja relvaloa taotlejatele.
Kõik esmased , ka ägedate respiratoorsete viirusinfektsioonidega , pöördumised registreeritakse, pereõde kontakteerub patsiendiga ning lepib kokku edasise käsitluse.
Kõik ülemiste viirushaiguste sümptomitega patsiendid suunatakse SARS-CoV-2 testile vastavalt kehtivatele juhistele. Testi tulemuseta patsiendi vastuvõtu vajaduse perearstikeskuses otsustame kaugkonsultatsiooni teel.
Teadaoleva COVID-19 sümptomaatikaga patsientide jaoks on perearstikeskusel eraldi õhtused vastuvõtuajad.
Tuletame meelde käte desinfitseerimise vajadust. Maskid saate sisenemisel perearstikeskusesse tasuta. Maski kandmine perearstikeskuses on kohustuslik nii personalile kui ka patsientidele, välja arvatud alla 10 a vanustele lastele .
Püsigem terved ja hoidkem üksteist.
Esmaspäevast 18.05.2020 lõppev eriolukord esialgu suuri muutusi meie töökorraldusse ei too. Üks arst jätkab veel nädala kodukontori tingimustes , 2 arsti perearstikeskuses. Oma senise tööga jätkavad esmaspäevast 4 pereõde , koduõde ning Kuuda Hooldekodu õde. Abi osutamiseks vajaminevad isikukaitsevahendid on meil olemas. Jätkuvalt võtame eraldi vastu mittenakkuslikke ning potentsiaalselt nakkuslikke patsiente , rakendades eraldi vastuvõtuaegu ning ruume. Keskuse ooteruumides jälgime 2+2 reegli täitmist. Vastuvõtule eelneb kaugkonsultatsioon pereõe või arsti poolt .
Vastuvõtule kutsume plaaniliselt
Ägedate mittenakkuslike seisunditega patsiendid hindamiseks ja ravi alustamiseks
Krooniliste haiguste ägenemistega patsiendid
Vaktsineerimiseks
Lapsed: jätkame imikute ennetavaid läbivaatusi ja laiendame järk-järgult vanuserühmi
Vaimse tervise probleemide käsitlemiseks
Töölemineku eelseks tervisekontrolliks
Juhi- ja relvaloa tervisetõendite väljastamiseks
Vähi sõeluuringute teostamiseks
Stabiilseid krooniliste haigustega patsiente plaanilisteks tervisekontrollideks
Perearstikeskuses teenindame vaid etteregistreerunud patsiente.
Endiselt eelistame probleeme lahendada kaugvastuvõtu teel, esmasel kontaktil selgitame pöördumise põhjuse , hindame vastuvõtule kutsumise vajadust. Vastuvõtule kutsutud patsiente küsitleme palaviku ning ülemiste hingamisteede infektsioonide sümptomite osas. Kõiki ülemiste hingamisteede kaebuste ja/või palavikuga patsiente käsitleme kui võimalikke COVID-19 nakkuse kandjaid. Vastuvõtul järgime standardseid COVID-19 puhuseid ettevaatusabinõusid ja kasutatame vastavaid isikukaitsevahendeid
Oletatavalt mittenakkuslike patsientide korral jätkame esmaste meetmetena nakkuse leviku võimaluse vähendamiseks käte desinfitseerimist ning kirurgilise maski kasutamist.
Krooniliste haiguste raviks vajalikke retsepte on taas võimalik välja kirjutada kuni kuueks kuuks.
Piirangute järk-järgulise leevendamisega liigume tasahilju tavavastuvõttude taastamiseni.
Lähtuvalt Terviseameti infost, mis määratleb antud olukorda tervishoiu hädaolukorrana ning on tõstnud tervishoiu valmisoleku tasemele 2 , jätkab Märjamaa Perearstikeskus OÜ tööd erirežiimil :
Lõpetame 16.03.2020 plaanilise ennetustöö, diagnostilised uuringud. Jätkub erakorraline töö. Teavitame muudatustest varasemalt registreerunuid.
Kasutame alternatiivina ambulatoorseid kaugvastuvõtte, järgides Haigekassa ja Terviseameti juhiseid
Kaugvastuvõtu sobivuse konkreetse patsiendi terviseprobleemi käsitlemisel otsustab kontakteeruv tervishoiutöötaja.
Patsient peab andma kaugvastuvõtuks oma suulise nõusoleku, mille dokumenteerime patsiendikaardis
Kaugvastuvõtt toimub tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel kokkulepitud ajal ja viisil sünkroonse suhtlusena.
Kaugvastuvõtt on registreeritud tervishoiutöötaja vastuvõtugraafikus.
Kaugvastuvõtu läbiviimiseks on lubatud kasutada telefoni, video, veebivestlust
Lõpetame plaanilise ambulatoorse tööna laste ja täiskasvanute skriiningu vastuvõtud, terviseauditid, tasulised vastuvõtud
Erisusena jätkuvad Imikute plaanilised läbivaatused eraldatult perearstikeskuse II korruse ruumides. Vastuvõtule kutsumist ja läbiviimist korraldab pereõde
Koduõendusteenuse osutamisel kaalume igat koduõendusjuhtu eraldi ja langetame otsuse teenuse jätkamise kohta.
Hooldekoduteenust jätkame senises mahus ja korras
Perearstikeskuse telefon 48- 22- 232 on avatud esmaspäevast neljapäevani 8.00-18.00 ning reedel 8.00-16.00. Pika kõne ootejärjekorra vältimiseks palume öelda oma nime ning telefonikontakti numbri , seejärel lühidalt esitada oma küsimus või probleem: retseptisoov, haiguse sümptomid vms. Teie kõne registreeritakse ning Teiega kontakteerub perearstikeskuse töötaja edasiste tegevuste vajaduse otsustamiseks perearstikeskuses või kaugvastuvõtu läbiviimiseks . Etteregistreerumata patsiente perearstikeskuses ei teenindata.
E-perearstikeskuse kaudu on võimalus kontakteeruda dr Marika Hiiemaa patsientidel.
Jätkuvalt on avatud suhtluseks on perearstide meilid marika.hiiemaa@perearstid.ee ning triin.altmae@gmail.com Palume meilile lisada oma kontakttelefoni numbri .
Me
peame õppima selle viirusega elama nii, et tema tehtud kahju meile
võimalikult väike oleks. Lõpptulemus sõltub suures osas sellest
kui hästi me oskame koronaviiruse eemale hoida vanematest
populatsioonidest; ennekõike 70 aastat ja vanemad. Ehk teisisõnu
kuidas me saame noored, kes on potentsiaalsed viiruse kandjad,
vanematest inimestest eemale hoida.Sotsiaalse distantseerumise
võimalused on meile loodud, haiguse edasine levik sõltub
sellest, kui vastutustundlikult me ise käitume.
Krooniliste
haiguste ravi peab kindlasti jätkuma, aga see peaks nii palju kui
võimalik toimuma kodus; vanemad inimesed ei peaks minema
terviseasutustesse (haigla, apteek, perearstikeskus) kui selleks pole
hädavajadust. Telefoni teel saab välja selgitada kas on
hädavajadus. Sotsiaaltöötajad ja kogukonnaliikmed saavad
üksikuid vanemaid inimesi aidata ja neile poest söögi tuua,
apteegist ravimid tuua
Nakatunute
isoleerimine on väga tähtis Kodune
karantiin on efektiivne seni, kuni sellest kinni peetakse.
Karantiin on karantiin: tulebki 24/7 kodus olla karantiini
lõppemiseni Haigustunnuste kadumine ei tähenda nakkusohu
kadumist. Haiglad peavad jääma raskete haigete jaoks
Kaitseme
tervishoiutöötajaid, sest nemad on ainukesed, kes oskavad aidata
haigeid inimesi Järgmised neli kui mitte kuus nädalat saavad väga
rasked olema. Jõudu selleks meile kõigile
Lugupidamisega Märjamaa Perearstikeskus OÜ pere.
01.07.2018 saab perearstikeskus 20. aastaseks . Vabariigi aastapäeva aktusel kutsusime kõiki Märjamaa valla elanikke oma sünnipäevapeole . Nüüd on kätte jõudnud aeg lubadus täita. Seekord ei määra me veresuhkru ja kolesterooliväärtusi, ei mõõda vererõhku, ei kirjuta retsepte . Küsite nüüd, mida siis veel? Mõtlesime , et juhime seekord tähelepanu tervise hoidmisele . Alatihti tegeleme oma tervisega alles siis , kui mingi probleem ilmneb. Tervis on ju enamikul meist kogu aeg olemas, iseenesest, täiesti niisama. Proovime üheskoos mõelda , arutleda ja tegutseda , et seda luksust- olla terve - jätkuks pikemalt.
Ja nüüd sünnipäevaürituste kava :
03.07.2018 Sööme end terveks perearstikeskuse ruumides
13:00 – 15:00 on arstikabinettides avatud Suhkru ja Rasva töötoad. Läbiviijad toitumise
asjatundjad Marika Tomson, Merle Niinemets
13.00-15.00 kohalikud ettevõtjad Mõisamaa Ökokeskusest /Väike Jalajälg, Uuskaubi talust , OÜ Bon Soyast ning Südameapteegist tutvustavad oma toodangut. Näitusmüük. Olete oodatud!
04.07.2018 Liikumipäev
kell 13:00 – 14:00 on perearstikeskusesse oodatud noored alates 7 eluaastast .
Toimub väike esmaabi teemaline meeskondlik matkamäng perearstikeskuse ümbruses.
Tule ise ja võta sõber kaasa! Tublimatele auhinnad. Läbiviija esmaabispetsialist Merle Niinemets
Kepikõnd- sobiv liikumisharrastus kõigile, oluline on omandada õige tehnika.
13:00- 14:00 I grupp : vanus 60+
14:00- 15:00 II grupp:vanus 18-59
Võimalusel võta kaasa käimiskepid, kohapeal olemas piiratud kogus. Instruktoriks Marika Tomson
13.15 Käruralli emmedele -issidele-vanaemadele-vanaisadele koos igas eas lastega.
Kogunemine 13.00 -13.15 perearstikeskuse juures , kärude ehtimine sünnipäevapallidega. Juhendavad titepuhkusel ralliässad Celia Kaasik ja Triinu Toome
05.07.2018 Lastepäev
13.00 – 16.00 suunatud lastele vanuses 3-10 a. Läbiviija Diana Pagar koos abilistega
Töötuba Kuidas ma seestpoolt välja näen ja väljapoole kostan .Inimese pusle kokkupanemine, inimene röntgen ülesvõtetel , südame kuulamine, kopsumulaaži valmistamine jpm. Samal ajal mängutuba laste mängunurgas - arstide töövahendite tutvustamine , raamatud inimese kehast jm. Töötuba tervisliku toidu mäng: Hamba tervis. Töötuba : oma käe meisterdamine Avatud pildistamise nurk. Kõikidele osalejatele tunnistus koolituse läbimisest ning sünnipäevameene.
Osalejaid turgutavad päeva lõpus tervislikud ampsud ja sünnipäevatort. Olete oodatud!
Perearstikeskuse pere.