Perearstide koormus viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud
Perearstide liidu juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul on perearstide koormus viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning inimesed ei mõista, et lihtsama haiguse raviks piisaks ka talupojamõistusest.
http://uudised.err.ee/index.php?06243246
http://uudised.err.ee/index.php?06243246
"Meil tõesti lähevad arstid Eestist ära, lähevad pensionile. Tööjõudu on vähe, aga samas on haigusjuhte peremeditsiini lahendada aina rohkem. Eriarstile pääseb palju halvemini. Samas, perearstid valdavad palju rohkem temaatikat, jälgivad kroonilisi haigusi - töömaht on hüppeliselt kasvanud," kirjeldas Talvik intervjuus "Terevisioonile" valitsevat olukorda.
Palju aitaks Talviku arvates perearstide koormust vähendada see, kui inimesed kasutaksid talupojamõistust. "Kas on üldse vaja arsti poole pöörduda. Võib-olla on mulle pereõde selgitanud seda korduvalt. Internet ja perearstikeskuste kodulehed on materjale täis."
Küsimusele, kas selline suhtumine inimesi vihastada ei või, küsis Talvik, et kas on parem, kas süsteem läheb lõhki pöördumistest, mida saaks ravida patsient ise või küsida nõu apteegist ja 2-3 päeva ennast jälgida.
"Oleks hea, kui inimene võtaks ka ise vastutuse. Õpitud abitus on muutunud suureks probleemiks. Lihtne oskus ennast aidata hakkab kaduma," sõnas ta.
Koduvisiidid on igavikku kadunud
Talvik lisas, et näiteks koduvisiidid on üldse unustuste hõlma vajunud, sest tänapäeval puudub selle järgi vajadus.
"Koduvisiiti on mõistlik teha ainult siis, kui arst näeb, et patsienti on võimalik kodus aidata. Kui lähen koju ja vahendid, mis on mul kohvris kaasas, aitavad mul panna diagnoosi ja see patsient on liikumisvõimetu - sel juhul on sel mõte. See on üliväike protsent juhtumitest ja siis perearst kindlasti teeb koduvisiidi," selgitas ta.
Talviku sõnul võib koduvisiidi näiteks vere võtmiseks vabalt teha pereõde. Kui on mingit dokumenti perearstilt vaja, võib sellele järgi tulla patsiendi sugulane. Retseptid saab kätte digitaalselt.
"Tänapäevane meditsiin ei ole, et ma nuusutan, koputan ja arvan midagi. Meditsiin tähendab seda, et ma saan tõesti teha vajamineva uuringu, mille põhjal saan panna kaasaegselt diagnoosi ja soovitada ravi," märkis Talvik.
Palju aitaks Talviku arvates perearstide koormust vähendada see, kui inimesed kasutaksid talupojamõistust. "Kas on üldse vaja arsti poole pöörduda. Võib-olla on mulle pereõde selgitanud seda korduvalt. Internet ja perearstikeskuste kodulehed on materjale täis."
Küsimusele, kas selline suhtumine inimesi vihastada ei või, küsis Talvik, et kas on parem, kas süsteem läheb lõhki pöördumistest, mida saaks ravida patsient ise või küsida nõu apteegist ja 2-3 päeva ennast jälgida.
"Oleks hea, kui inimene võtaks ka ise vastutuse. Õpitud abitus on muutunud suureks probleemiks. Lihtne oskus ennast aidata hakkab kaduma," sõnas ta.
Koduvisiidid on igavikku kadunud
Talvik lisas, et näiteks koduvisiidid on üldse unustuste hõlma vajunud, sest tänapäeval puudub selle järgi vajadus.
"Koduvisiiti on mõistlik teha ainult siis, kui arst näeb, et patsienti on võimalik kodus aidata. Kui lähen koju ja vahendid, mis on mul kohvris kaasas, aitavad mul panna diagnoosi ja see patsient on liikumisvõimetu - sel juhul on sel mõte. See on üliväike protsent juhtumitest ja siis perearst kindlasti teeb koduvisiidi," selgitas ta.
Talviku sõnul võib koduvisiidi näiteks vere võtmiseks vabalt teha pereõde. Kui on mingit dokumenti perearstilt vaja, võib sellele järgi tulla patsiendi sugulane. Retseptid saab kätte digitaalselt.
"Tänapäevane meditsiin ei ole, et ma nuusutan, koputan ja arvan midagi. Meditsiin tähendab seda, et ma saan tõesti teha vajamineva uuringu, mille põhjal saan panna kaasaegselt diagnoosi ja soovitada ravi," märkis Talvik.